Vee Zooloogia
Pea eesotsas
nokisnukk (rostrum). Liitsilmad üheks kokku sulanud. Teine paar tundlaid
hiiglasuured, nende abil ujutakse lühikeste hüpetega. Eluviis: Toituvad enamasti
jalgade abil filtreerides; mõned on röövloomad. Oluline osa magevete planktonist.
43. Põlvkondade vaheldumine ja tsüklomorfoos vesikirbulistel ja
keriloomadel miks ja kuidas?
Tsüklomorfoosi põhjuseks on ärasöömisohu suurenemine nt suveperioodil: isendid
muutuvad ogalisemaks, et takistada vaenlasel end alla neelamast. Muul ajal pole
eriline kehakuju kohane, kuna see kulutab liigselt energiat ning vajab lisaks rohkelt
,,ehitusmaterjali".
44. Kõrgemad vähid (Malacostraca) Eesti vetes: põhirühmad, nende
erinevused, näiteid
Eestis esindatud rühmad: kirpvähilised (Amphipoda), kakandilised (Isopoda),
müsiidilised (Mysidacea), kümnejalalised (Decapoda).
Kirpvähilised: Ehitus: Kirpvähilised on tillukesed, enamasti 5-15 mm pikkused