Karpakala referaat
pigmenditäpp. Karpkalade seljapool on traditsiooniliselt kõhupoolest tumedam. Seljal
valdavad, sõltuvalt veekogu põhjavärvusest, kas tumehallid ja sinkjad- või siis mustjaspruunid
toonid. Küljed säravad kollakaspruunilt ning huuled ja kõht valkjalt või kollakashallilt.
Noortel karpkaladel ja sasaanidel esineb huulte- ja kõhupiirkonnas sageli roosakaid toone.
Kudevalmis isased uhkeldavad punakalt toonitud sabauime- ja helmeskattega. (Leili Järv)
Joonis 1. Karpkala hammastatud ogakiir
1.3Levik looduses
Kodustatud karpkala eellaseks ja looduslikuks lähtevormiks on ulukkarpkala e sasaan, kelle
looduslik levila paikneb Euraasias ning on jagunenud läänepoolseks (Musta, Kaspia ja Araali
mere vesikond) ja idapoolseks (Ida- ja Kagu-Aasia) piirkonnaks (joonis). Need levilad on
olnud isoleeritud juba sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid aastaid. Selle tulemusena on
mõlema piirkonna sasaanid eristunud nii geneetiliselt kui ka morfoloogiliselt ja neid