KLAAS Klaas on olulise tähtsusega amorfne (mittekristalliline), anorgaaniline materjal mis madalatel temperatuuridel on tahke ja habras kuid kõrgetel temperatuuridel pehmeneb. Eksisteerib suur hulk erinevaid klaasitüüpe värvituist värvilisteni, läbipaistvast läbipaistmatuni. Erinevalt metallidest ja sooladest ei ole klaasil kristallilist struktuuri ning sellepärast ei sula ta mingil kindlal temperatuuril, vaid läheb tahkest vedelasse olekusse üle laia temperatuurivahemiku ulatuses. Just selle omaduse tõttu on klaas hinnatud kui hästitöödeldav materjal prilliklaaside tööstuses. Sõltuvalt vajalikust protsessist (venitamine, pressimine, puhumine) valitakse sobiv temperatuuri vahemik. Fakt on see, et klaas on viskoosne materjal ja ta ei säili tahkena samas asendis igavesti. Seda tavaelus igapäevasel klaasikasutamisel ei märka. Aga näiteks klaasi vajumist võib silmaga näha, kui vaadata mõne vana kirik...
Tavalisel migreenil on sügav ja pulseeriv valu, mis võib kanduda ühelt peapoolelt teisele poolele või levida üle kogu pea ja liikuda kaela. Kannatajad on sageli tundlikud valguse, lõhna ja helide suhtes. Peavaludele võivad lisanduda oksendamine, kõhulahtisus ja urineerimise sagenemine, nagu klassikalisel migreenil. Tavalised nähud on veel ka peapööritus ja mõtlemise hägustumine. Tavalise migreeni hood kestavad kolm kuni neli päeva. (Stromfeld, Weil, 2006). 3.2. Oftalmiline migreen See esineb 10 protsendil juhtudest ja selle vallandumisele eelnevad nägemishäired ehk visuaalne aura. Silme ette tekivad mitmesugused sakilised või tähe kujulised figuurid, virvendus ning nägemine võib kaduda poole vaatevälja ulatuses. On kirjeldatud ka mööduvat pimedaksjäämist ja hallutsinatsioone. Psüühika häired võivad esineda juba päev enne migreenihoogu või selle eelõhtul. Esineda võivad kõrgenenud meeleolu, suurenenud erutuvus,
annaabi.ee 
