Jalgpall
Neil ei olnud
suluseisu määratlemiseks mingit reeglit ja "läbilööjateks" nimetatud paigutati alaliselt vastase värava
lähetusse.
Need mehed, kes kes 19. saj. keskel mängureeglid koostasid, olid innustunud mõttest hoida mängijad
"palli taga". See ei võimaldanud pikka söötu ette, vastase värava poole tuli liikuda palliga triblades või
selle ümber rüseledes. Et mäng hästi sujuks, oli hädavajalik ka palli ette söötmise võimalus. Koos
sellega tekkis vajadus ka ofsaidi reegli järele.
Jalgpalli arenedes sai ofsaidi reegel 1860. 1870. aastatel klubide vahel suurimaks tüliõunaks.
Sheffield vabanes oma "läbilööjatest", muutes oma reegleid selliselt, et vastase värava ja edurivi
meeste vahel pidi olema üks kaitses oleva poole mängija, F.A. nõudis aga Cambridge'i eeskujul kolme
vastast. Viimaks ühtlustas ka Sheffield oma määrused F.A. omadega ning kuni 1925. aastani jäi
kehtima kolme mehe reegel.
Algul ei olnud palliväljal mingit märgistust
annaabi.ee 
