küsimuste kohta slaide ja raamatutes polnud ka midagi õieti, seega ei osanud siia kirjuada ka midagi väga. Kui keegi oskab täiendada seda siis oleks väga tore kui ta seda teeks. /* Mida Harri rääkis: * *digiandmed ja digisignaalid = sünrkoniseerimine, kodeerimine, näiteks unipolaarne või polaarne *(NRZ, RZ, Manchesteri kood) või bipolaarne (AMI)... paralleelselt või järjestikku edastamine, *sünkroonselt või asünkroonselt * *analoogandmed digikujul = diskreetimine ofkoors, nyquisti reegel ja värk * *digiandmed analoogkujul = siinusega binaarse info edastamine (st tekitada liitsignaal eri *sageduse/amplituudiga signaalidest), faasi/amplituudi/sagdeduse moduleerimine eksole, sobiva *sageduse valik (nyquist jälle), edastuskiirus sõltub sagedusriba laiusest (shannoni valem *siiakohta), edastamisel signaal muundub (osa energiat läheb keskkonna soojendamiseks), *väliskeskkonna müra segab ka jm probleemid * */
annaabi.ee 
