Eesti kirjanduse ajalugu II
kulakute näol ning alistavad salapärase ja vaenuliku soo. Muutusi külas kirjeldatakse kui
imet, mille saadab korda nõukogude võim. Tegeliku eluga pole midagi ühist.
Juhan Smuul. "Kirjad sõgedate külast", kokkupuutepunkte vene külaproosaga.
Segazanriline teos pakub uut eeskätt mõne skeemipäratu tegelasega, kes õõnestavad
ankeediprintsiipi. Rikas lokaalkoloriit, särav huumor, pajatuslikkus. Stalinistliku
diskursuse jäigale ofitsiaalsusele ja pateetikale vastandudes manifesteerib Smuuli huumor
mõtte- ja loomevabadust.
Panoraamromaan, kus püütakse üksikasjalikult välja joonistada ajastutaust ja anda
läbilõige eri sotsiaalsetest kihtidest. Poeetikat iseloomustavad paljudesse liinidesse hargnev
aeglane tegevus, detailiküllus, kirjelduslikkus. Teosemaailma ja tegelaste pindmine
elusarnasus viiab realistlikule printsiibile, mida aga lüngad ja võltsingud ajaloosündmuste
esituses tunnukse tähistavat
annaabi.ee 
