Belglaste kuningas ja kuninganna, Türgi president, Tadžikistani president, Läti president, Hispaania kuningas ja kuninganna, Leedu president, Montenegro president, Gruusia president, Aserbaidžaani president, Soome president, Serbia president, Makedoonia president, Rumeenia president, Kasahstani president. Ordenid Meie lugupeetud riigipea on oma eluajal saanud palju tunnustust ja tiitleid, kokku 17, nende seas näiteks : Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (24.05.2007) Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) Kreeka Auordeni suurrist Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden (2004) ja Kolme Tähe Ordeni kett (2009) Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006)
Hispaania kuningas ja kuninganna, Leedu president, Montenegro president, Gruusia president, Aserbaidzaani president, Soome president, Serbia president, Makedoonia president, Rumeenia president, Kasahstani president. Pildil: Monaco vürst Albert II Tunnustused ja tiitlid Meie lugupeetud riigipea on oma eluajal saanud palju tunnustust ja tiitleid, kokku 17, nende seas näiteks: Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur), Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (24.05.2007), Thbilisi ülikooli audoktor (8.05.2007), Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist (14.05.2008), Gruusia Püha Jüri Võidu Orden (20.01.2010) Huvitavaid fakte Tsitaat ,, Väliseestlased on need, kes on elus hoidnud tsensuuri-vaba, demokraatliku kirjanduse traditsiooni ning erapooletut eesti ajaloo käsitlust. Ilma meieta olnuks mõlemad kadunud. " T.H. Ilves Publikatsioonid
Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks. Tunnustused ja tiitlid --Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) --Kreeka Auordeni suurrist --Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst --Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden --Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) --Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) --Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) --Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) --Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) --Soome Vabariigi Valge Roosi orden --Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakasvili riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007)
Valik presidendikõnesid ja –kirjutisi 2006-2011". Varrak * 2012 Tallinn "Omal häälel". Tänapäev * Artiklid Eesti jt riikide ajalehtedes ja ajakirjades 5. Tunnustused ja tiitlid * Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) * Kreeka Auordeni suurrist * Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst * Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden (2004) ja Kolme Tähe Ordeni kett (2009) * Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) * Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) * Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) * Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) * Soome Vabariigi Valge Roosi orden * Läti üliõpilasorganisatsiooni Austrums auliige * Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili riigivisiidi ajal
Meditsiinihariduse muutumine mitmepalgeliseks tekitas vajaduse seda põhjalikumalt korraldada. Tekkis ühtlustatud lähenemine õppekavale ning lähtuvalt õppekavade võimalikust varieeruvusest põhimõtteliselt kahesugused arstidiplomid: 1) kõrgema järgu omad (M.D.), millised eeldasid ülikooli õppekava läbimist ning; 2) madalama taseme omad, mille puhul piisas nt 5-aastasest praktikast mõne kirurgi, apteekri vms juures, millele tulnuks paar aastat kusagil kursustel juurde õppida (Officier de sante, Wundärzte). 19. sajandi jooksul see viimane rühm siiski pidi taanduma akadeemilise hariduse võidukäigu ees. Erinevad kursused andsid ka naistele läheneda arsti haridusele. Ülikooli naisi veel kuni 19. sajandi keskpaigani ei võetud. 1860. aastast alates said naised aga õppida arstiteadust Zürichi ülikoolis. Ülejäänud Sveitsi ülikoolid järgnesid kümne aasta jooksul. Ka USA-s sai nais (arsti)haridus jalad alla varsti peale 19. sajandi keskpaika, mujal pigem sajandi lõpus
annaabi.ee 
