algust SÜÜDLASED 1. Austria-Ungari hoiab liiga kinni monarhia ideedest 2. Serbia tahe iseseisvuda eelmise alt 3. Venemaa sisepoliitilise kokkuvarisemise äärel, kuid üritab saada enda võimu alla Balkani poolsaart. Tekib küsimus, kas võidukas sõda või tsaarivõimu kokkukukkumine. 4. Suurbritannia kahtleva seisukohaga riik, kes ei suuda otsustada, kas sekkuda või mitte. Kardab liialt Venemaa ofensiivset poliitikat. 5. Prantsusmaa riiki liigutab edasi mõte kättemaksust, seda võimendab liit Venemaaga. 6. Saksamaa tahab aidata liitlast Austriat, samas kiirendab sõja puhkemist, et vallutada lihtsamalt Prantsusmaa. Puudub tegelikult kindel eesmärk. SÕJA ALGUS 1914 Diplomaatilisel tasandil algas sõda väga segaselt. Sõjaks kõige rohkem valmistunud Saksamaal puudus koostöö just diplomaatilise kanali ja armee juhtkonna vahel. Sõja otseseks ajendiks saab 28
· Ülikooli tegevus katkes 1710 · Paus 1656-90 · 1690-1710 tegutses Pärnus Õpikust talurahvakultuur Vene aeg 1721-1918 Põhjasõda 1700-1721 Põhjustajad: · Venemaa(Tsaar Peeter I) - Sõja peasüüdlane, vajas väljapääsu Läänemerele - Paranesid suhted Poolaga - Sõlmis järgnevatega 1699 liidulepingu · Poola(Kuningas August II Tugev) - Pelgas nii Rootsi, kui ka Venemaa ofensiivset välispoliitikat - Tahtis säilitada suurriigi staatust - Liivimaa aadli soosiv poliitika · Taani(Kuningas Frederik IV) - Jätkas ajalooliselt väljakujunenud poliitikat · Rootsi positsioon(nõrkused, mida vaenlased teadsid teadvat) · Sisepoliitiline olukord reduktsiooni poolt nõrgestatud · Hiljutine näljahäda · 1697 sai riigi uueks kuningaks vaid 15-aastane Karl XII · Sõjaliselt endiselt Põhja-regiooni võimsaim riik
annaabi.ee 
