dekoratiivsed, ülejäänud kodumaised. Kuremaa tuuleveski Kuremaa Kuremaa hollandi tüüpi tuuleveski ehitati umbes aastatel 1860 1870 ja kuulus Kuremaa mõisnik von Oettingenile. Enne seda asus samas kohas pukktuulik. Tuuleveski töötas mõisa ja ümbruskonna talupidajate heaks umbes 1930-da aastani. 1980- date lõpul ehitasid Kuremaa noored tuuleveskile katuse ja taastasid
Mõisnike arvates oli pärisorjus vajalik talupoegade vaoshoidmiseks ja mõisatööle sundimiseks. Hiljem eramõisaks muudetud Kõpu mõis tagastati riigile 1698. aastal suure reduktsiooni käigus. Suure osa riigile kuulunud Suure-Kõpu mõisast kinkis keiser Paul I 19. detsembril 1800 admiral Usakovi lesele Ekaterina Usakovale (neiupõlvenimega Grünberg). 17. jaanuaril 1804 müüs sama proua 120 000 rubla eest selle Weimari salanõunikule Paul Ludvig von Oettingenile. Viimane pantis Suure-Kõpu mõisa 8. septembril 1805 132 033 rubla eest 10 aastaks maakonna peamehele Bernhard-Heinrich von Strykile, kellele mõis 27. oktoobril 1820 ka päriseks kirjutati. 1819. aastal kaotati Liivimaal pärisorjus. Tegelikku vabadust see talupojale veel ei andnud, küll oli aga see esimene samm selle suunas. Pärisorjus asendus teoorjusega. Kuigi talupoeg oli vaba, puudus tal isikuvabadus. Bernhardi ja tema laste vahel 20
annaabi.ee 
