R elektritakistus () S pindala (m3) l juhtmelõigu pikkus (m) · Ohmi seadus vooluringi osa kohta: voolutugevus vooluahela osas on võrdeline pingega, selle ahela otstega ja pöördvõrdeline selle ahela takistusega. J= U/R , milles J voolutugevus amprites (A) U pinge voltides (V) R takistus oomides () · Elektrivoolutööks nimetatakse tarbija otstel oelva pinge tarbijat läbiva voolutugevuse ja aja korrutis. Elektrivoolu töö väljendub mehaanilises töös soojusenergia eraldumises. A= JtU · Võimsus on töö tegemise kiirus. N=UI Elektivoolu võimsus on pinge ja elektrivoolu tugevuse korrutis. Tähis N (W) · Elektrimotoorjõud on kõrval jõudude poolt vooluallikas laengute ümber saavutamiseks tehtud töö ja laengu suuruse suhe. Ak = q
toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas o Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad