Majanduspoliitika
Kultuur, vaimsus, filosoo- fia – üldiselt humanitaaria – muutuvad järjest tähtsusetumaks.
Eetikast ei räägi enam keegi. Tänapäeva ühiskonnale on omane püüelda aina edasi,
rahuldada järjest kasvavaid nõudmisi: kõik peab muutuma järjest paremaks, eelkõige
peab aga järjest rohkem antama – rohkem vaba- dust, rohkem toodangut jne.
Paljudel inimestel on üha rohkem just selline ühiskond silme ees. See on nn Homo oeco-
nomicuse kujutlus, kes halastamatu täpsuse ja eksimatu ratsionaalsusega oma profiiti
optimeerib. Puhas materialism, mis eemaldab inimesed metafüüsilistest allikatest,
üleüldine religiooni eitamine, kõige pealiskaudne käsitlemine laseb sügavamatel
dimensioonidel täiesti ununeda. Sellist ellusuhtumist võimendatakse tihti just valitseva
majandussüsteemi kaudu.