V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
»
«Ja mõelda, et selle jõleduse on Reimsi oeapiiskop Pariisi peapiiskopile saatnud,» lisas
Gaultiére käsi kokku pannes.
7
6
«Minu arvates,» ütles Agnes-la-Herme. «on see elajas, loom, juudi ia emise ristsugutis,
ühesõnaga, midagi ristiusuvastast. Ta tuleks vette või tulle visata.»
«Loodan,» lausus Gaultiére, «et keegi teda endale ei taha.»
«Ah mu iumal!» hüüdis Agnés. «Kui kahju neist vaestest ammedest leidlaste varjupaigas
seal jõe ääres põik-tänava otsas, oeapiiskopi külje all! Viimaks viiakse see väike koletis
sinna toita! Ennemini annaksin rinda vampiirile.»
«On aga lapselik see vaene Herme!» vastas Jehanne. «Kas te, õde, ei näe, et see väike
koletis on vähemalt nelja-aastane ja et ta rohkem näib himustavat praadi
kui teie rinda!»
Tõepoolest, see «väike koletis» (ei saaks teda teisiti
134
hästi nimetada) polnud kaugeltki vastsündinu. See oli kaunis nurgeline ja väga rabelev