TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
Kui
näiteks maja ehitama hakati ja taheti ära teenida maahaldja heakskiitu pandi nurgakivi alla
hõberaha, aga karjamaale lehma lüpsma minnes tilgutati talle mõni tilk piima. Õue minnes või
maha istudes oli parema andami puudumisel kombeks kolm korda maha sülitada (Eisen
1995:58). Uude talusse minnes tuli kõigepealt maahaldjaid tervitada, kummardades iga nurga
poole, ning ohverdada neile soola, odraleent ja leiba. Maahaldjat solvanu sai karistuseks taudi
või tabas teda mõni muu õnnetus (Masing 1998:124).
Keeruliseks muutus lugu, kui maahaldjale oli lubatud mingi ohver, aga seda ei sooritatud
määratud ajal. Siis võis tallu tulev võõras ise ohvri anda, ja viibinud talus kolm ööd, võtta haldja
endaga kaasa. Haldja ära viimist sai takistada lapsi ohverdades, kas või enneaegselt sündinud
lapsi. Lapsest sai maahaldjas ja endine leppis sellega (Masing 1998:125-126).