Hüdrobioloogia spikker
esindajaks Noctiluca miliaris (12mm). Valgus tekib
biokeemiliste reaktsioonide tagajärjel: lutsiferiini
ensümaatilise oksüdeerimise käigus (ATP, O2, H2O)
eraldub valgus.
Bioluminestsentsi tekkimisel eraldub 8095% energiast
valgusena
a) Ekstratsellulaarne (rakuväline)
bioluminestsents organism eritab spetsiaalsetest
näärmerakkudest (fototsüüdid) vette helendavaid,
osaliselt limaga segatud sekreete. Näiteks karp Pholas,
hulkharjasussid Odontosyllis, mõned karpvähilised jt.
b) Intratsellulaarne (rakusisene)
bioluminestsents kontsentreerub kindlatesse
kehapiirkondadesse, spetsiaalsetesse valgusorganitesse,
kusjuures valgust tootvad keemilised protsessid
toimuvad spetsialiseerunud rakkudes (fototsüütides).
Valgusorganid süvavee vähkidel ja kaladel:
1. Keha enda rakud
2. Sümbioos valgust tootvate bakteritega
Fluorestsents
Osa mer etaimi ja loomi fluorests e e rivad.