Elu kui suur näitejuht
enese?
Edurikkalt lahenenud näitemängud, mida elu on meile pakkunud, on ülivajaliku tähtsusega selleks,
et upitada meid edasi pürgima. Ekke Moor koges oma otsingute käigus nii tõususid kui mõõnasid.
Kord pärjas elu teda imepäraste näitetükkidega, kus ta hiilgas ning sai püstipäi edasi astuda, kord
jällegi vaevas südant läbikukkumistega. Aga hetked, kus ta sai tunda ennast võitjana aitasid teda ka
siis, kui elu ta vastu enam nii leebe polnud. Näiteks kiitus Praost Odjalt raske töö eest või Pille-Riini
soe pilk peale Ekke abi suuruse mõistmist, olid need, mis teda üles tõstsid ka kurbadel hetkedel. Ta
mõistis, et ta vaev sellel teekonnal pole olnud asjata ning samas ta ka kasvas enda vaimu suuruses,
ta õppis kohusetunnet, lahke sõna ja teo väärtust ning mis kõige olulisem, isetust. Elu tõi ta ette need
suurepärased näitemängud et tal oleks toetuda millelegi nendel rasketel hetkedel.