Eesti kirjanduse algus/ ärkamisaegne Eesti
kroonikakirjutaja/misjonär. 13. saj. alguses toimus Eestis ristiusustamine, mille
eesotsas oli piiskop Albert, Henrik oli saatjaskonnas. Sealt sai Eesti nimeks
Maarjamaa maa, mis oli pühendatud Neitsi Maarjale. ,,Läti Henriku Liivimaa
kroonika" on kirjutatud saksa keeles ning räägib eestlaste kommetest, elust-olust,
rahvaluulest, toitudest jne...
Mõned kroonikast pärinevad eestikeelsed sõnad: odempe Otepää, Sackala Sakala,
Tarbata Tartu, Viliende Viljandi, maleva malev, wanem vanem, kylekunda
kihelkond, Lembitus Lembitu
Esimene eestikeelne lause: ,,Laula, laula, pappi!"
,,Taani hindamisraamat" 1241 a. Taani munkade poolt kirja pandud kroonika, sisaldab
Eesti asulate nimekirja: ~500 kohanime + isikunimed. Näiteks: Jeeleth Jõelähtme, Lyneus
Lüganuse, Kaylae Kohila.
,,Liivimaa vanem riimkroonika" pärit 13. saj