J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
3) kui üks koda on teise suhtes kontrolli(revisjoni)funktsioonis.
Föderaalparlamentide üks koda valitakse reeglina otse rahva poolt, teine koda aga mingil
proportsionaalse esindatuse põhimõttel riikliku korralduse ja haldusterritoriaalse jaotuse alusel.
Samas võivad formaalselt ühekojalised parlamendid korraldada oma tööd sisuliselt kahekojalistena.
Näiteks Norras jaguneb parlament uue koosseisu alguses kaheks: seadusandluskärajad ehk
Lagtinget ning maakärajad ehk Odelstinget; sama süsteem kehtib ka Islandil. Kahekojalistes
parlamentides võivad kojad täita erinevaid ülesandeid: Inglismaa parlament - Alamkoda võtab vastu
seadusi, Lordide Koda kontrollib tema tegevust, kusjuures Lordide Koda on teatud juhtudel sisuliselt
kõrgeim kohtuinstants. Paljudes Euroopa riikides on kahekojalise parlamendi mõlemad kojad
formaalselt võrdõiguslikud, ehkki tegelik "tööjaotus" võib olla üsna kaugele arenenud.
57