olevast aasast pisteti läbi nimetis- ja keskmine sõrm. Viskamisel pani rihm oda pöörlema, tänu millele see suutis kaugemale ja ühtlasemalt lennata. Esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel, mis toimusid 1896, 1900 ja 1904.a, odaviset kavas ei olnud. Samas aga soomes toimusid need juba enne Ateena olümpiamänge 1896.a. Visati enamasti parema käega. Algusess odaviske rekordeid maailmarekorditesse ei registreeritud. Esimeseks maailmakuulsaks odaviskajaks osutus kogukas rootslane Eric Lemming, aastal 1903 oli tema rekord 53.79m tugevama käega. Soomlased algul ei uskunud seda rekordit, arvestades rekordiks oma mehe Hannes Kivistö 53,09m. Juba odaviskeajaloo alguses, enne Londoni olümpiamänge, hakati leiutama erinevaid nippe, et tulemust suurendada. Selliseks näiteks olid rootslased vennad Jarl ja Evert Jakobson, kes mähkisid oda sideme alla väikesed puuklotsid, mis olid sõrmedele viske ajal heaks toeks. Sellise
Tugevama käega visates suutis välja võidelda rekordi 53.79m. 1908 Londoni olümpialt sai 2 kuldmedalit- klassikalises kui ka Ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast). Jan Zelezny´- Tsehhi endine odaviskaja, kolmekordne olümpiavõitja (1992, 1996, 2000) ja kolmekordne maailmameister (1993, 1995, 2001). Lisaks on ta ka maailmarekordiomanik (98.48m), mis visati 2. Mai 1996 Jenas. Peetakse üheks kõigi aegade parimaks odaviskajaks. Andreas Thorkildsen- Tänapäeva üks parimaid odaviskajaid Norrast. Kahekordne olümpiavõitja (2004 ja 2008), maailmameister (2009) ja Euroopa meister (2006). Tema nimel on 2008. aastal Pekingi olümpiamängudel visatud olümpiarekord (90.57m). Andrus Värnik- Eesti odaviskaja, kes tuli 2005 tuli Helsingis maailmameistiks tulemusega 87.17m. Tema isiklik rekord on 87.83m, mis on ühtlasi ka Eesti rekord (visatud Valgas). On olnud ka Eesti aasta meessportlane aastatel 2003 ja 2005.
annaabi.ee 
