Vana-Idamaade haridusest
mingil määral kooli eellaseks, kus noored said oma esimesed kogemused
sotsialiseerumises.
Initsiatsiooniriitus oli tol ajal üks inimeste elueesmärkidest ning selleks hakati
valmistuma lapseeast peale. Et sellest mitte läbi kukkuda, pidi noor inimene kogu
ma füüsilise ja vaimse jõu kontsenteerima, teades, et kogu ettevõtmine saab olema
väga valus, vaevaline ja hirmus. Samas oli see riituste kogum tohutu eneseteostus,
see oli kui küpsustunnistus ning sellena väga odatud ja soovitud. Initsiatsiooniriituse
edukas läbimine tähendas inimese saamist kogukonna täieõiguslikuks liikmeks ning
andis perekonnaloomise õiguse.
Initsiatsiooniriitused olid alati suunatud rohkem meestele, kelledest pidid saama
suurpere, pere- ja sugukonna kaitsjad. Nad ei tohtinud reeta, lobiseda, viriseda, nad
pidid hakkama saama ohtlikes jahisituatsioonides, nendega pidi saama arvestada kui
kindlate, julgete ja otsustusvõimeliste partneritega, kes ei löö kartma jumala poolt
annaabi.ee 
