Muinas-Eesti sõjandus
nii lihtsasti.
Võitlusnuge on peamiselt leitud kalmetest, nii et nad on suhteliselt hästi
dateeritavad ning suurem osa pärineb just 10.-11. sajandist.
Odad
Oda on olnud muinaseestlaste jaoks tõenäoliselt kõige tähtsam relv.
Kiviaegsete odaotste kohta ei osata öelda, kas neid on kasutatud sõjalisel
eesmärgil inimestevaheliste konfliktide lahendamisel või jahipidamise
eesmärgil, kuid tõenäoliselt kasutati neid mõlemal puhul.
Pronksiaegseteste odaotstest on leitud näiteks odaotsi Muhu saarelt, mis on
valmistatud Seima-Turbino kultuuri alal, mis jääb kahele poole Uurale. Seal
valmistatud odaotsad on väga kvaliteetsed ning kallid. Eesti kohta on see väga
haruldane leid.
Eelrooma rauaajast ei ole odaotsi ning Rooma rauaajast on mõned üksikud
odaotsad. Need ei ole eriti midagi efektset, kuna need on väga roostetanud.
Enamasti leitakse juhuleidudena, kuid imelikul kombel on neid välja tulnud ka
tarandkalmetest (Viimsi).