Muinas-Eesti sõjandus
lõigata) – teramik e terik – tera (lõikeosa) – „veresoon“ (kaheteraliste
mõõkade keskmes on soon, see on tehtud mõõga teramiku kergendamiseks ning
teisalt ka selleks, et mõõk oleks painduvam ning oleks mugavam võidelda).
Enamikul veresoonega mõõkadel on ka spetsiifiline teramiku valmistatud viis ning
need on sageli olnud damastseeritud.
Ka Eestist on leitud pronksiaja mõõkasid. Näiteks Tehumardi peitleid sisaldas
endas kahe lühimõõga katkeid ning odaosakatkeid. Sisaldasid endas
võõrmaterjale Lõuna-Skandinaaviast. Sealt leitud esemed on Eesti pronksiajale
võõrad esemetüübid, mis näitab, et kusagilt mujalt on toodud/ostetud esemete
katkeid ning need siis Eestisse toodud. Aastal 2001 avastati Eestis veel üks
pronksmõõk, Vajangu pronksmõõk, mis oli juba 25 aastat tegelikkuses olnud
muuseumis. Hiljem, kui Tõnno Jonuks seda mõõka nägi, tuli välja, et see pärineb
kuskil 1000-750 eKr ning on Hallstatti stiilis mõõk
annaabi.ee 
