Genova ammuküttide varustuse hulka kuulusid suured kilbid - pavised, mille varjust sai ammukütt lasta ja laadida. See relv osutus rüütlitele nii surmavaks, et Rooma paavst Innocent II keelas selle kasutamise teiste kristlaste vastu. Euroopa rüütliideaal Richard Lõvisüda sai surma sellest hirmsast keskaja relvast, mida ta ise meelsasti ristisõdades kasutas. Jalaväes mängisid tähtsat rolli ka odamehed. Bannockburn`i lahingus moodustasid sotlaste odamehed schiltrom`i, mis kujutas endast odameeste ringi. Schiltrom oli väga tugev kaitserivistus, mis töötas eriliselt hästi ratsaväe vastu. Jalgsi võitlevate plaatturvisega rüütlite jaoks olid aga odad liiga viletsad. Odad ei tunginud plaatturvisest läbi ja kui rüütel oma mõõgaga metallist tera otsast ära raius, jäi alles kasutu 3 puutoigas
väetiiba ja tagalat. See võit kindlustas Makedooniale Kreekas ülemvõimu, jäädes samas võiduka valitseja jaoks viimaseks. Philippos II mõrvati augustis, 336 a. eKr. Aleksander asub troonile. Granikose lahing 334 a. eKr esimene tõsine lahing Pärsia vägedega. Koos trooniga päris noor Makedoonia kuningas hästi väljaõpetatud sõjaväe, mille tuumiku moodustasid raskerelvastuses jalaväelased pikkade odade ehk sarissadega varustatud odamehed. Arvukad olid ka mobiilsetest kergjalaväelastest ning raskelt relvastatud ratsaväest koosnevad abiväed. Aleksandri armee kasutas sageli ka mitmesuguseid heite- ja piiramismasinaid, mida rännakutel veeti vägede järel lahtivõetuna. Muistsete kreeklaste sõjaväeinsenerid olid oma aja kohta vägagi kõrgel tasemel. Ennekõike kindlustas kuningas Aleksander Makedoonia ülemvõimu Kreekas. Ta sundis linnriike tunnustama tema kui kõrgema väejuhi piiramatut võimutäiust eelseisvas sõjas
annaabi.ee 
