laadida. See relv osutus rüütlitele nii surmavaks, et Rooma paavst Innocent II keelas selle kasutamise teiste kristlaste vastu. Euroopa rüütliideaal Richard Lõvisüda sai surma sellest hirmsast keskaja relvast, mida ta ise meelsasti ristisõdades kasutas. Jalaväes mängisid tähtsat rolli ka odamehed. Bannockburn`i lahingus moodustasid sotlaste odamehed schiltrom`i, mis kujutas endast odameeste ringi. Schiltrom oli väga tugev kaitserivistus, mis töötas eriliselt hästi ratsaväe vastu. Jalgsi võitlevate plaatturvisega rüütlite jaoks olid aga odad liiga viletsad. Odad ei tunginud plaatturvisest läbi ja kui rüütel oma mõõgaga metallist tera otsast ära raius, jäi alles kasutu 3 puutoigas
Selle tiibadest märkamatult mööduda oli võimatu. Kuningas Dareios III oli ilmselt otsustanud kohutada oma valdustesse tungijaid ainuüksi tohutu väe suurusega ja saavutada täielik võit, olles veendunud oma võimsuses. Seepärast ei hakanudki ta lahingupäeval sündmusi tagant kiirustama, jättes lahingu alustamise initsiatiivi vastase hooleks. See läks talle kalliks maksma. Aleksander alustas esimesena, saates ette odameeste faalanksi ja ratsaväe, kes ründasid vastast tiibadelt. Makedoonia raskeratsavägi kuninga enda juhtimisel sööstis rünnakusse jõe vasakkaldalt. Nende innukus nakatas võitluskirega ka teisi makedoonlasi ja nende liitlasi, häälestades kõiki võiduks. Algul ei suutnud Aleksander võrreldes vaenlase määratu väega märgatavat edu saavutada. Kuid lõppude lõppuks siiski võideti, paljus tänu sellele, et Makedoonia kuningas isiklikult juhtis lööki otse vastase positsiooni keskmesse
annaabi.ee 
