Rooma alguse ajalugu
Puhkes vöitlus Caesari ja Pompeiuse vahel, millest
tuli vöitjana välja Caesar. Caesr kuulutas end diktaatoriks. Aastal 44 eKr tapsid Caesari vandenöulased senati
istungi ajal. Ködusöda Marcus Antoniuse ja Octaviuse vahel. Antoniust toetas Egiptuse valitsejanna Kleopatra.
Aastal 31 eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka ranniku läheduses suures Aktioni merelahingus Octaviuselt lüüa.
Marcus pögenes Egiptusesse ning tegi koos Kleopatraga enesetapu. Octavuis höivas aastal 30 eKr Egiptuse, liitis
selle Rooma riigiga ja ühendas seega kök Vahemeremaad oma vöimu alla. Seda loetakse Rooma vabariigi
löpuks.
Keisririik Octavius pani endale nimeks Augustus (auväärne). Tema valitsusajal (30eKr-14pKr) oli Rooma riik
oma parimas olukorras. Rahuperioodil arenes töhusalt majandus ja täiustus riigi sisekorraldus. 1. saj keskel
vallutati suurem osa Britanniast. Oma välisele vöimsusele jöudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98-
annaabi.ee 
