Ohtu mõis
Ohtu Mõis
OHTU
PÄRIS ALGUS
Millal, kuis on kerkinud siia selline arhitektuuriansambel,
mõisasüda, mis võinuks vabalt paikneda kuskil hoopis kaugel,
Taanis või Schleswigis või Pommeris? 1973. aastal ilmunud
ENE 5.köide ütleb Ohtu kohta nii: Ohtu asunduse kohal oli
varem suur küla (Taani Hindamisraamat 1241: Heukael) mis
Poola Rootsi sõdade ajal tühjenes; samasse 17. saj. algul
rajatud mõis sai nime Ohtu vabatalu järgi (1534: Ochter). Taani
Hindamisraamatu järgi oli too 20 adramaa suurune küla
läänistatud kellelegi Marwarile, kelle omanduses oli ka
lähedaipaiknev Nahkjala küla. 1314 aastal ostis küla Hinricus de
Lode käest Tallinna raehärra Johannes Masche, kes selle ka
kohe edasi müüs. Ordu ajal kuulus Ohtu ala Keila mõisa kulna
vakusesse. Rootsi võimuaja algul oli kroonuomand kuni Johan
III selle Nils Jönsson Krämerile (+1623) läänistas.
23.6.1624. müüs Gustav II Adolfmõisa N.J
annaabi.ee 
