Semiootika ajalugu
Aristoteles polemiseeris Platoniga, kuid ka tema käsitluses võisid küll esemed olla
meie tunnetusele primaarsed, kuid nende olemuse tuuma moodustas nende sisemuses
olev üldmõiste või idee kui liigi tunnus, olles seega eseme suhtes primaarne. Seetõttu
tekkiski nominalistide ja realistide vaidlus.
Realism: omane eelskolastilisele mõtlemisele Duns Scotus oli mõõdukas realist.
Eriugena ka.
Nominalism: Roscellinus, seadis kolmainuse kahtluse alla ja läks kirikuga vastuollu.
Ocham oli ka nominalist.
1) Üldmõisted, olles primaarsed, muutumatud ja igavesed, on esemetest reaalselt
lahsus, ürgsemad ja tõelisemad. Universalia ante res (realistid)
2) Üldmõisted on vaid tuletised olemasolevaist esemetest, nendest abstraktsiooni
teel saadud, tegelikkuses esinevad vaid nimetustena (nomena). Ese on ürgsem
kui tema mõiste. Universalia post res (nominalistid).
Nende äärmuste vahel kujunes kolmas vool, kontseptualistid, mis tunnistas: