Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine
kirikudogma. Samas mõistsid mitmed hilisemad filosoofid tema ideid vastupidiselt, näiteks väideti, et
tõepoolest, uskumist ja mõistust peaks eraldi uurima. Kirikutegelaste poolt jäeti tähelepanuta, milline
võiks olla sellise väite teoloogiline tagajärg. Selleks tagajärjeks oli, et filosoofia ilma religioosse
sisuta muutus taas võimalikuks võimalus, mida ei olnud läänemaailmas eksisteerinud rohkem kui
1000 aastat.
William Occam: pöördepunkt
William Occamist (1290-1350), inglise päritolu frantsiskaani munk, tunnustas Aquino Thomase
välja pakutud eristust usu ja mõistuspärasuse vahel ning hakkas püüdlema viimase poole. Occam
uskus, et asjade seletamisel ei ole vaja teha mitte mingeid ebavajalikke, üleliigseid oletusi või
püstitada eeldusi teisisõnu, kõik seletused tuleb alati hoida nii ,,kitsidena" ehk lihtsatena kui vähegi
võimalik. Arusaam, et asjasse mittepuutuvad oletused tuleks seletustelt ja argumentidelt ,,ära lõigata",
annaabi.ee 
