· kaerajaani seostati kadrilliga · Tuljakut seostati slaavi tantsudega. Eesti tantsudele iseloomulikud jooned · Rahulikkus. · Väärikus. · Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused. · Vähe on akrobaatilisi elemente. · Korduvad motiivid. · Lihtne liikumisskeem. Mõned sõnad · Kontratantsud-tantsud, kus tantsijad või paarid asetuvad vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate rühmas on omavahel kooskõlastatud. · Obstsöönne-ropp · Folkloriseeritud- rahvapäraseks tehtud · Tuljak- tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest. · Labajalavalss on 3/4 taktimõõdus eesti rahvatants. Iseloomulik on iga takti esimese osa tugev rõhutamine. Mõnikord võib olla rõhuline ka kaheksanda takti teine osa. · Imitreerivad ja akrobaatilised tantsud-nendes aimatakse liigutustega järele mõnd looma, lindu, tegevust või olukorda.
Naer ning eufooria, mida nalja lõppedes tajutakse, tuleneb inimese vabanemisest teda kammitsenud pingetest. Takistus, mis seejuures ületatakse, võib olla nii välimine kui sisemine. Kirjeldatu kujutab endast tervet protsessi, mida Freud on nimetanud naljatööd (Witzarbeit; vrd unetöö Traumarbeit), mille käigus transformeeritakse neid varjatud püüdlusi. Freud eraldab naljade tehnika ja tendentsi. Nali võib oma tendentsilt ehk funktsioonilt ja rõhuasetuselt olla obstsöönne, agressiivne (vaenulik), küüniline (kriitiline või blasfeemiline) või skeptiline (Freud 1958: 9394). Siinkohal veidi lühendatult juudianekdoot, mida Freud nimetab sügavalt, pessimistlikult küüniliseks, ning tema kommentaar sellele. Kõva kuulmisega mees konsulteerib arstiga, kes paneb talle diagnoosi: mees joob liiga palju viina ning on sellepärast kurt. Arst soovitab tal vähem juua ning mees võtabki teda kuulda. Mõne aja pärast
annaabi.ee 
