Sofi Oksanen -"Puhastus"
kohati väga hästi sõnadesse tabanud, oli hirm. Kuna hirmu oli palju läbi raamatu ning
erinevatel tegelastel, erinevatel ajastutel, on autor kasutanud iga tegelase jaoks erinevat
hirmukujundit kellele halvatus, kellele hais.
Kuigi Aliide ,,armastus" Hansu vastu oli esitatud stampkeeles, mis vihjas sellele, et autor
tegelikult sellist tunnet ei tunne ega usu, ent teab, et lugeja on harjunud seda tekstidest
leidma ja lugeja usub, et see on päriselt olemas, sest ta ostab sellise obsessiivse
,,armastuse" teoseid tihti, siis mis puutub suhteliinidesse, oli minu meelest meisterlikult edasi
antud Ingli ja Hansu kirg teineteise vastu, tugev erootika ühes väikeses pahases Aliide
mõttes: kuidas tekk kahiseb teises toas, kui noorpaar sinna alla ronib, kuidas õlgmadrats
kõhiseb ja voodiraam kääksub ning üks naise vaikne ohe, mille mees summutab oma käega
naise suul. Nii lihtne. Ei mingeid kehasid, rindu ja riista, pigistamist ja nühkimist, ähkimist ja
oigamist
annaabi.ee 
