kõrgusel Amazonasesse suubuva Urubamba jõe kaldal Peruus. See asub kaljusel mäe-eendil, mille mõlemale poole jääb sügav kuristik. Kõrgel Andides asuv ja mäe- eendile rajatud tsitadell jäi peidetuks naljaks sajandiks, kuni Hiram Bingham selle 1911.a. avastas. Machu Picchut peetakse inkade viimaseks pelgupaigaks ja pigem oli see tseremooniate jaoks ehitatud. Seal kummardati jumalaid. Tsitadell ei ole ,,linn" nn. tavamõistes, sest ta koosnes templitest, paleedest, observatooriumidest ja oli ainult inkade ülikute kodu. Linna lääneservas asub püha kivi Intihuatana, ,,Päikese kinnisidumispost", kus asus päikesekell, millega tehti taevavaatlusi, määrati pööripäevi ja kuu liikumist. Machu Picchu kuulub alates 1983. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. HIINA MÜÜR Ehitati 220 e.m.a. ja aastatel 1368 1644. Eesmärgiks oli kaitsta Hiina riiki Mongoli hordide eest ja hoida Hiina iidseid tarkusi enda teada
vaimustav vaate tõttu. Kõrgel Andides asuv ja mäe-eendile rajatud tsitadell jäi peidetuks naljaks sajandiks, kuni Hiram Bingham tõstis 1911.a. varemetelt rohelise dzunglivaiba. Järsud trepid viivad graniidist pühamute juurde, kivist tahutud elamuid kaunistavad purskkaevud. Machu Picchut peetakse inkade viimaseks pelgupaigaks ja pigem oli see tseremooniate jaoks ehitatud. Seal kummardati jumalaid. Tsitadell ei ole ,,linn" nn. tavamõistes, sest ta koosnes templitest, paleedest, observatooriumidest ja oli ainult inkade ülikute kodu. Tsitadell on hämmastav nii linnaplaneeringult, arhitektuurilt kui ka kiviraiumise poolest. Vorm on iseloomulik inkade ehituskunstile. Linna lääneservas asub püha kivi Intihuatana, ,,Päikese kinnisidumispost", kus asus päikesekell, millega tehti taevavaatlusi, määrati pööripäevi ja kuu liikumist. Kõige enam imetlust väärib inkadest müürseppade meisterlikkus. Inkadel ei