Vene türgi sõda
POOLTE SÕJALISED JÕUD.
Venemaa.
Venemaal sõjaministeeriumi eelarve, mis Vene-Türgi sõjaajal moodustas 33% oli 1900-
sajandate aastate ümber umbes 22% kogu riigieelarvest.
Iga sõjaväelase kohta tegi see aastas 225-300 kuldrubla. Vene rahuaegne sõjavägi oma arvult
ületas miljoni (1. 020.000 + 60.000 kasakat). Ettevalmistatud reserv Türgi sõja ajast oli
tõusnud 5, 5 kordseks ja andis ligi 3. 000.000 meest.
Obrucevi süsteemi kohaselt oli sõjavägi antiterritoriaalne, s.o. ajateenijad olid sunnitud
sundaega teenima oma sünnikohast kaugetes rajoonides. Eestlased näiteks teenisid Poolamaa
garnisonides ja Siberis. See süsteem võõrutas sõjaväe rahvast ja pidi selle muutma kindlaks
toeks valitsusele sisemiste rahutuste mahasurumisel ja teiseks piiriäärsetes rajoonides
venelastega täidetud garnisonid pidid mobilisatsiooni korral andma aluse muude rahvustega
komplekteeritud rügementide lahinguvõimele