Suur rahvaste ränne
Zarubintsõ, Tsernjahho-vi), aga üksmeelel ollakse alles 5.-7. saj levinud Praha kultuuri suhtes.
Alates 6. saj räägivad bütsantsi ajalookirjutajad mitmest rahvast: skla-viinid, veneedid ja antid,
keda ajaloolased seostavad vastavalt lõuna-, lääne- ja idaslaavlastega. Sklaviinid elasid Doonau
alamjooksul, veneedid Visla basseinis ja antid kusagil Dnestri j a Dnepri vahel. Alates 600
asustasid lääneslaavi rahvad (obodriidid, sorbid, veneedid ja pomoraanid) Elbest idas
paiknevad germaanlaste poolt maha jäetud alad.
Slaavi hõimud jagunesid järgnevalt:
Idaslaavlased (venelased; hiljemjagunevadnad ukrainlasteks, valge- ja suurvenelasteks).
Lääneslaavlased (poolakad, pomoraanid, obodriidid, sorbid, tsehhid ja slovakid).
Lõunaslaavlased (sloveenid, serblased, horvaadid ja bulgaarlased).
Protoslaavlased elasid sugukondadena, mis koosnevad nn suurperedest. Mitu sugukonda