Jõksi järv
Paiguti leidub ka mudast ja soostunud kaldavöödet, lääneotsas isegi
õõtsikut. Lõunakallas on suures ulatuses kaetud männimetsaga, kõrgem põhjakallas
enamasti põllustatud. Järve põhi on rahutu reljeefiga, järsult süvenev, sügavaim koht
on järve keskosast pisut edela pool. kaldavöötmes on põhjakatteks kruus, sügavamal
katab põhja võrdlemisi õhuke mudakiht. (A.Mäemets 1977)
Läbivool on suhteliselt nõrk. Loodekalda keskosas suubub järve Imusoost soovett
toov Hoboala (Oboala), kirdest Vähkjärvest tulev kraav. Mähtavasti on järves
põhjaallikaid. Jõksi järve keskosast algab Võhandu ehk Pühajõgi. (A.Mäemets 1977)
Suvel on vesi väga selgesti kihistunud (pinna- ja põhjakihi vee temperatuuride vahe
12,2 kraadi); hapnik puudus vees juba 6-7 m vahel. Läbipaistvus keskmine kuni suur
(1,8-4,0 m). Veereaktsioon on suvel pinnakihis aluseline, põhjas happelisem , talvel
pinnakihis aluseline (tabel 1). Mineraalainete sisaldus vees on kõrgenenud ( HCO3
annaabi.ee 
