Vepsalased ja vepsa keel
eitama. 1989. aastal toimus aga suur taassünd vepsalaste seal ja rahvaloendusel hakati taas
oma õiget päritolu tunnistama.
Tänapäev
Tänapäeval asuvad vepsalaste asulad Laadoga, Äänis- ja Valgjärve vahel, kus nad
elavad kolmes üksteisest eraldatud rühmas. Üheks rühmaks on äänis- ehk põhjarühm, mis
asub Karjalas Äänis järve ääres. Nad ise nimetavad endeid lüdinikuks või lüdilaineks. Ojati
jõe piirkonnas, VF Leningradi oblatsis elavad keskvepslased, kes on arvult kõige suuremad.
Viimaseks rühmaks on lõunavepslased, kelle elupaigaks on Leningradi idaosa, vastu Vologda
oblasti loodeserva Leedjõe piirkonnas.Keskvepslased ja lõunavepslased suhtlevad omavahel
vähesel määral, kuid põhjavepslased on nendest eraldatud Süväri jõega.
Vepsa keelseid raamatuid on välja antud veidi üle 70 raamatu. 1993. aastast kuni
tänapäevani ilmub vepsalastel oma ajaleht ,,Kodila"