1941 elavnes arreteerimine veelgi, vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi. Represiivpoliitika kulmineerus 1941.a 14. Juunil massiküüditamisega kolmes Balti riigis. Eestis deporteeriti üle 10 000 inimese. Viidi vangilaagritesse kus enamus hukkus, nende pered saadeti asumisele. Haldusjaotus · 1944-45 vähendati Eesti territooriumi · 1950 valdade asemele külanõukogud · 1950 kaotatakse maakonnad (13). Asemele tulevad rajoonid (39). · 1952-53 oblastide aeg Vägivallapoliitika · Poliitika suunaja oli kommunistlik partei ja elluviijad julgeolekuorganid: Arreteerimised Vaimne vägivald Massiküüditamine · Murranguline sündmus 1950 aastatel EKP VIII pleenum võimule said Venemaa eestlased ühiskonnas oli hirmuõhkkond, rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu.
kuid see polnud sugugi nõnda. Seoses kollektiviseerimisega 20-ndate lõpul ja eriti 30-algul tui Berial, kui Gruusia GPU ja selle salajase operatiivosakonna ülemal ning iseäranis 1931aastal veel Taga-Kaukaasia GPU esimehena maha suruda lugematuid talurahvarahutusi Aserbaidsaanis ja sealsamas Abhaasias. Kuid pole vettpidavaid andmeid selle kohta, et kist siis ja ka hiljem, aastail 1937-1938 oli Lavrenti Pavlovits oma tsekistidest seltsimeestest ning teiste vabariikide, keaide ja oblastide parteiorganisatsioonide juhtidest julmeim. Pole ka kuigi veenvaid tõendeid selle kohta, et repressioonide haare Gruusias oleks ületanud üleliidulise taseme.LK 9 Suure Isamaa sõja aastail oli Beria kui Riikliku Kaitseorganisatsioono liikme ja siseasjade rahvakoissari nimi ja fotod sageli keskajakirjanduse veergudel. Kohe pärast sõda sai Lavrenti Pavlovitsist Poliitbüroo täieõiguslik liige ja Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja
annaabi.ee 
