Õigus nähtusena
kinnitatakse oma seisukoha õigsust. Sealjuures “õiglusel” selles tähenduses ei ole vähimatki
juriidilist sisu, ta ei ole seotud riigi ega õigusloomega. Eespool käsitletud termin tähistab aga
riigi poolt kehtestatud või aktsepteeritud õigusnormide kogumit, mis on kehtiv kõigile
kodanikele ühesuguselt. Õiguse adressaadi, selle täitja seisuskohalt, eksisteerib see
objektiivselt temast väljaspool. Sellepärast nimetatakse seda ka õiguseks objetktiivses
tähenduses ehk objetiivseks õiguseks.
4
2. Tänapäevane õiguse mõiste
Õiguse eelajalugu ja õiguse ajalugu ning õiguse tähistamist silmas pidades ei ole kerge anda
õiguse kõikehõlmavat definitsiooni. Teisit öeldes on õigus mitmetähenduslik sõna. Seetõttu on
vaja õigust sisustades hoolega tähele panna, millises tähenduses õigusest jutt on.