· Kasutajaprogramm tegeleb oma loogiliste aadressidega (0...max) ega näe otseselt füüsilisi aadresse. Lähtekood kompilaator või assembler objektmoodul Linker laademoodul Laadur Programmi mälukujutis Teised objektmoodulid Linker Süsteemsed teegid Laadur Dünamiliselt laetavad süsteemsed teegid Programmi mälukujutis Kompilaator · Compiler * Kompilaator · Kõrgkeele translator ehk program, mis transleerib programmi lähtekoodi objektkoodiks · Nimetus "kompilaator" tuleb sellest, et kõigepealt otsitakse üles terviklikud lähtekoodi osad, sorteeritakse need ja reorganiseeritakse käsud. Assembler · Assembler * assembler · Vahend (translator), mida kasutatakse kõrgkeele tõlkimiseks kodeeritud keeled (masinkoodi) Linkur · Linkage editor, linker * linkur · Programm, mis ühe või mitme sõltumatult transleeritud objektmooduli või laademooduli töötlemisel
installeerida igale arvutile, millel on olemas C-keele kompilaator*. Praegu on kasutusel kaks peamist UNIX'i versiooni System V ja BSD4.x (x=0, 1, 2 või 3). UNIX'i-laadsete opsüsteemide hulka kuuluvad AIX, A/UX, Debian, FreeBSD, GNU, HP/UX, Linux, NetBSD, NEXTSTEP, OpenStep, OSF, POSIX, RISCiX, Solaris, SunOS, ULTRIX, USGUnix, Version 7, Xenix. *kompilaator (compiler) - kõrgkeele translaator ehk programm, mis transleerib lähtekoodi objektkoodiks. Linux tasuta levitatav UNIX-i laadne operatsioonisüsteem, mis jookseb tervel real riistvaraplatvormidel, sh Intel'i ja Motorola mikroprotsessoritel. Linuxi kerneli töötas välja soomlane Linus Torvalds. Kuna Linux on tasuta ja jookseb nii IBM PC, Macintosh'i kui ka Amiga arvutites, siis muutub see viimasel ajal üha populaarsemaks. Teine populaarne UNIX'i tasuta versioon on FreeBSD. Mac OS (Macintosh Operating System) USA firma Apple Computers asus 1984. a. tootma personaalarvuteid