Hüperrealism
Tavaliselt väga palju kordi suuremad algsest fotost, et
tekitada võõrendusefekti.
Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või teisi plastikuid,
tõeliseid juukseid või riideid, loovad need stseenid päriselust: turistid, ostjad
kaubanduskeskuses jne. Need skulptuurid on jubedad oma tõpsuse ja täiesti
tavalise illusioonis.
Kriitikud ei pidanud sellest lugu, sest nende arvates näis see minevat ajast tagasi
modernismieelsesse aega.
„Jahe“ ja objektivislik suhtumine. Mõnikord on aimata ühiskonnakriitikat või
irooniat, vahel ka vaimustust linnatsivilisatsioonist.
Hüperrealistid ei soovinud varjata foto kasutamist, vaid seda rõhutada.
Maalitehniliselt jälgiti akadeemilise realismitraditsioone, kuid lisati uusi võtteid –
värvi pritsimineaerograafiga.
Prantslane Jaques Monory koondas ühele pildile üks või kaks kujutist, mis
meenutavad filmikaadreid. Ta väldib ameeriklaste teoste säravat ja läikivat pinda.
„Meurtre n°2“ http://www