Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
poole pöördub. 19. saj lõpul saab Sch Vm-l eriti populaarseks. Sch on Kanti traditsiooni
jätkaja. Kant oli samuti, nagu T-gi, agnostik, kes eitas teispoolsuse tunnetamise võimalust. Sch
on pigem subjektiivne idealist. Maailma olemus on selline, nagu ta meile tundub. Tema kõige
tuntum teos on ,,Maailm kui tahe ja kujutlus". Wille tahe, jõud, mis on kõigi protsesside
aluseks. Inimese tungid on tunnetamatu tahte avaldused. Inimene soovides pidevalt kannatab.
Kunstis objektiveeruvad puhtad ideed. Kunstis ühineb subjekt objektiga. Kunst on elu kõige
kõrgem väärtus (Turgenevi arvates). Kunsti luues või seda nautides saab inimene lahti oma
kannatustest. Jutustus ,,Faust" on huvitav tekst, mis on seotud nende mõtetega. See on
kirjutataud kirjavahetuse vormis. See on oluline, kuna T tuletab uuesti meelde
7
romantismikultuuri. Romantikud väärtustasid kirjavahetuse vormi. Kirjavahetust peavad kaks
aadlisoost sõpra