19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
Pärineb objektiivsest vaimust.
4. peatükk. Skeem lk 82, lehel.
Lk 84 – elu objektivatsioon. Psüühiline, elamus kitsamas tähenduses. Väljendus on elu
objektivatsioon. Objektivatsioon on – väliseks tegemine (teostame selle objektis; nt luuletaja
paneb luuletuse kirja), väljub privaatsfäärist ja saab väliseks objektiks); saab
intersubjektiivselt ligipääsetavaks (interpreteeritud objektiivne vaim (vaimuteaduste
objektiks)). Objektiivse vaimu käsitlemine elu objektivatsiooni kaudu – tähenduste kogum,
mida iseloomustab see, et kõik on väliselt tähistatud, intersubjektiivselt ligipääsetav. „iga
üksik eluväljendus esindab ühist selles objektiivse vaimu vallas“. Elu objektivatsioon on
üldine. Objektiivne tähenduste kogum on jagatud ehk ühine. Üldine tuleneb keele kaudu –
luuletuse ja luuletaja puhul; luuletaja ei loo keelt, vaid loob luuletuse.
Lk 85. viide holismile – kui objektiivne vaim on jagatud tähenduste sfäär, siis tähendused ei