Mõlemad teadused on ruumilised teadused. Kui teadusi kirjeldatakse pole erinevus oluline, kui aga seletatakse on erinevus suur, sest ühte nähtus juhivad loodusseadused, teist aga ühiskonnareeglid. Erinevus põhihuvides: Inimgeograafia põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis. Loodusgeograafia põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise koospaiknemise alusel. Inimgeograafia on teemateadus. Tegeleb inimtegevusega. Loodusgeograafia on objektiteadus. Tegeleb loodusnähtusega. Inimgeol oma uurimisvaldkonda pole, on hoopis oma teema ruumikorraldus. INIMGEOGRAAFIA KOOSSEIS JA TÄHTSAMAD TEEMAD Fundamentaalteadus otsib uusi teadmisi Rakendusteadus uurib nende teadmiste praktilise kasutamise võimalusi ja ületada tekkivaid raskuski. Rakendusteadusest areneb välja rakendus. Fundametaalse inimgeo puhul on olulisemas kaks liigendust: · sisu alusel(küsimuste alusel, millega mingi koostisosa tegeleb) ja
asjaoludega, seletus sisaldab alati mitmeid reservatsioone, "kui"-sid ning "aga"-sid ja on tõenäosuslik, kehtib (hulga) eranditega. · Erinevus põhihuvis. Loodusgeograafia põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise koospaiknemise alusel, inimgeograafia põhihuvi on tihe kindla nähtuse korraldus ruumis. · Erinev ruumikäsitlus, erinev suhtumine kaartidesse · Loodusgeograafia on objektiteadus, inimgeograafia aga teemateadus Inimgeograafia koosseis ja tähtsamad teemad Teadused jagunevad fundamentaal- ja rakendusteadustesks. Fundamentaalteaduse ülesanne on hankida uusi teadmisi, rakendusteadustel uurida nende teadmiste praktilise kasutamise võimalusi ja ületada seejuures tekkivaid raskusi. Teaduste praktiline jätk elus on raknedus. Fundamentaalteadustel on mõte ainult siis, kui neil on rakendusi.
annaabi.ee 
