Klassikaline saksa filosoofia
ruumis on. Seisunditeadvusesse kuuluvad kaemusesse. Otsustustegevus jaotatakse kaheks:
üks on see, mis toimub seisunditeadvuses(mõtlemine – ettekujutuste ühendamine ja
lahutamine); kui ettekujutuste ühendamine-lahutamine toimub seisunditeadvuses(tajude
põhjal loome otsustuse), siis see annab ainult taju otsustusi. Seisunditeadvusel on mõned
piirangud: piiratud kindla tajuseisundiga(situatsiooniga). Teadvuses on puhtad mõisted.
Mõtlemisel on võime luua puhtaid mõisteid. Objektisuhe – ?.
Teadvus on midagi mitte-empiirilist. Puhtad meelelisuse vormid ja puhtad arumõisted on
olemas. Õigustamata postulaadid ehk mis alusel räägib sellistest mõistetest? Aluseks on see,
et on olemas teadus(apodiktiline, objektiivsus – universaalsus, paratamatus, objekti kohta
kehtivust, süstemaatilisus). Teadus on objektiivne teadmine ehk kuidas on võimalik
objektiivsus? Loodusteadus peab neid tingimusi täitma(nt Newtoni seadus täidab neid
tingimusi). Tekib võimalikkuse küsimus