Onomastika, nimekorraldus
(etno- ja lingvonüüme, nt eestlased, poola keel), erialade
nomenklatuuritermineid (nt geoloogilise stratigraafia termineid, keemiliste
ainete nimetusi, Mendelejevi tabeli elemente) jms. Seda piiri kajastab
suhteliselt hästi ka suure ja väikese algustähe kasutamine, kuigi nn
käändumatu omadussõna kategooria on seda piiri isegi teadlike
keelekasutajate jaoks ähmastanud.
Nimetus on mis tahes objekti või objektiliiki tähistav keelend. Tavaks on
vastandada nimesid ja nimetusi, kuid täpsemas käsitluses tuleks lähtuda
arusaamast, et nimed on nimetuste alamhulk. S.t nimed on liik nimetusi, ent
mitte kõik nimetused pole keelelises mõttes nimed.
Lähtudes nimede ja nimetuste liikidest, mida nimekorraldus hõlmab, võib
eristada veel järgmisi allsuundi:
1) kohanimekorraldus;
2) isikunimekorraldus;
3) ärinimekorraldus;
4) muude nimede korraldus.