Soome julgeolekupoliitika ja merejõud
Uuring vaatles Venemaad, kui massiarmeel põhinevat sõjalist jõudu,
kuid idanaaber on liikumas kiire, täpse ja ülesande põhilisele ründepõhimõttele. Samuti oli
kajastatud, et õhutõrjeraketikompleks S-400 divisjon (algselt Moskvat kaitsnud) on ümber
paigutatud Kaliningradi, et katta Läänemere õhuruum. Artikli eesmärk oli meenutada naabri
panust relvajõududesse ja vaadata üle enda kaitseplaanid, et oleks tegevuskava ka mustale
tsenaariumile ja välja töötatud tegevus objektikaitses ning luua ründeüksused, mis oleksid
võimelised läbi viima kõrgtasemel ja strateegiliselt olulisi operatsioone.1
Soome lähtub siiski oma vajadustest, arengukavadest ja selleks eraldatatud rahadest. 2010-
ndal aastal oli see 1,4% riigi SKT-st, mis eurodes on 2,4 miljardit. Olenemata sellest, et
protsent jääb alla kahe, mis on NATO-s (Soome ei ole NATO liikmesriik) vaikimisi
kokkulepitud, peaks see olema optimaalne osa, mis tagaks riigile kaitsevõime. Võrdluseks
1
http://www