Arvustus “Vabariigi kodanikud”
Kui iseendal elu
enam eriti värviküllane ei tundu, siis oleks üpris hea mõte lisada juurde vürtsi elulooraamatu
lugemisega. Olen nõus Mariiga, kelle arust elulooraamat on justkui portree raamat. Sa saad selle
isiku kohta, kellest jutt tehtud, oluliselt rohkem teada kui artkilitest, mis piirduvad vaid umbes
kolme tuhande tähemärgiga. Elulooraamat on inimesest, keda sa pead kuulsaks, tähtsaks oma elus ja
sa soovid tema kohta rohkem teada saada. Raamatu objektiivuses annab kahelda. Ajakirjanik teeb
oma tööd: ta küsib inimese käest, kellest raamatu teeb, küsimusi. Inimene võib vastata talle valesti
aga ka õigesti. Samuti ühel päeval rääkida ühte asja, teisel päeval hoopis midagi muud, kas siis
tahtlikult või mõnel muul põhjusel.
annaabi.ee 
