FILOSOOFIA
Tema taotlus on näidata, millises ajaloolis-kultuurilises mõjuväljas kaasaegse
teaduse niisugune enesemõistmine on kujunenud.Gadameri silmis on ühtlasi
problemaatiline teaduslikkuse ja tõe vahekord humanitaarteadustes.Aga millist
laaditõde Gadamer silmas peab- ta peab silmas tõde kui varjamatust, milles
mõistmisele avaneb olemine.Erinevalt teaduslikest tõdedest, mis saavutatakse
kindlaid meetodeid rakendades, ei ole inimesel mõistmises avaneva tõe suhtes
distantseeritud, objekteerivat hoiakut. See on tõde, mis kehtib alati ka mõistja enese
kohta ja, mille mõistmine mõistjat muudab.Tõde selles tähenduses on sama
ajalooline kui inimolemine tervikuna.Neis eeldustest lähtudes astub Gadamer vastu
üldlevinud arusaama absolutiseerimisele, mille kohaselt tuleb humanitaarteadustel
selleks, et õigustatult pretendeerida iseseivateteaduste staatusele, töötada
loodusteaduste eeskujul välja endale ainuomased uurimismeetodid. Eriteaduslike