Kõikumisi põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Seteterohke jõe kollakas vesi on Atlandi ookeanil märgata veel kolmesaja kilomeetri kaugusel suudmest. Looded ulatuvad piki jõge suudmest 1400 km kaugusele. Obidose kitsuses on Amazonas pisut üle 2 km lai ja 60 meetri sügav, voolates kaljupõhjal. Koos lisajõgedega moodustab Amazonas üle 25 000 km pikkuse veeteestiku. Amazonase jõe juures pakub põnevust ka see, et ühes jões võid näha kahe erineva värvusega vee liikumist. Pool jõge on punane ja pool must. Must vesi kujutab endast peamiselt orgaanilist vett ning punane saastunud vett. Musta vee ääres olemine Amazonases on soovitatav, kuna selles ei arene erinevalt punasest veest sääsed
Viljahoidlad (Espigueirod) Viljahoidlad, mida võib enamasti läbi terve Minho kohata, eriti Lindosos ja Soajos (Peneda-Gerêsi Rahvuspargis asuvas Sierra do Soajos), on väikesed graniidist ehitised, mis on vaiadele ehitatud. Neid kasutatakse maisi kuivatamise kohana. Katusel olev rist sümboliseerib maisi pühalikkust. Tuuleveskid (Moinhod) Mitme aasta eest oli Portugalis umbes 2000 tuuleveskit, kuid enamik neist on nüüdseks hüljatud ja on varemetes. Neid võib veel näha Nazaré, Obidose ja Viana do Castelo ümbruses olevatel mäetippudel. Tänapäeval on levinuim Vahemere-tüüp, kus silindriline kivist või kokkupressitud savist torn toetab pöörlevat koonilist katust, millel on mast. Mastil on 4 kolmnurkset purje. Häbipostid (Pelourinhod) Traditsiooniline häbipost seisab väikeste linnade ja külade keskel, kus vanasti röövleid paljastati. Keskajal olid häbipostid ka võidutseva munitsipaalvõimu
annaabi.ee 
