AJALOOFILOSOOFIA
See on kvalitatiiv-
setele erinevustele viitamise lihtsustatud viis. 19. sajandil mõtlesid ajaloola-
sed välja võttestiku, mida Loone kutsub historismuse keeleks. See on keel,
kus me kasutame nähtustele kaasaegseid termineid. See võimaldab välti-
da moderniseerimise vigu (Roomas ei olnud kindraleid ega marssaleid, aga
˘
kirjanduses võib nii lihtsamalt siiski öelda. Svejikil olid oberstid, Venemaal
polkovnikud, meil on kolonelid). Historismuse keel lihtsustab siiski paljut.
Kuigi see keel aitab vältida mitmeid vigu, ei luba see kindlaks teha ka sar-
nasusi. Näiteks kas kapetingide Prantsusmaa oli meesshovinistlik ühiskond?
Neil ei olnud sõnu “˘sovinism” ning ühiskonna mõiste ei olnud ka veel välja
arenenud. Neile ei olnuks selline küsimuse asetus üldse arusaadav.
Samas — need on uurija poolt loodud mõisted ja terminid. Selle puhul