Maailmakirjandus IV
aastatel.
Kõige elust irdunum kõigist nendest pr romaanidest - pr romaanid üritavad tüposeerida ühte inimtüüpi ja see
on romantik - selle tõttu neid nimetatakse ka sajandi lasteks. Realistlikes teostes ei ole olmas ühte inimtüüpi,
vaid neid on palju. Inimene on individuaalsus, teda ei ole eriti lihtne tüposeerida. Ta kasutas ka muid kirju ja
andis oma teosele teatud erinevad aspektid. Teos on ruumilsem, ei ole ainult ühte väravasse see pall.
Obermannil kirjutatakse kirju ainult välja poole - kirjutakse totaalsest üksindatusest, totaalsest lahutatusest
maailmast. Obermann äärmiselt endale tõmbunud kangelane, kes kirjutab endast välja poole ja ei heida
midagi ette, mässumeelsust tal ei ole.
Järgneb Benjamin Constanti "Adolph" - see oleks nagu kirik keset külas, selles jadas on ta tavalisem, ta
tuleb selle juurde mis Werther - kannatab vastamata armastuse pärast, mõõdukam teos kui võrrelda
Obermanniga
annaabi.ee 
