Eesti õiguse ajalugu
hiljem ka Tallinna linn. 1584.a liideti kõik Rootsi valdused Põhja-Eesti üheks provitsiks, mis oli
tuntud kui Eestimaa hertsogkond. Eestimaa alade liitumine Rootsiga oli olemuselt vabatahtlik,
mistõttu siin säilisid kohapealsed privileegid. Rootsi kuningavõimu kõrgeimaks esinadajaks oli
algul asehaldur ja kuberner ning 1673.a alates kindralkuberner.
Eestimaa hertsogkonnas jäi kõrgeimaks kohtuinstantsiks kuberneri juures tegutsev
maanõunike kolleegium ehk ülemkohus (Oberlandgericht). 12 liiget valiti kohalike aadlike
hulgast. Ülemkohtu otsused võis edasi kaevata Svea õuekohtule ning seejärel kuningale.
1617.a allutati kõrgemale maakohtule meeskohtud. Harjumaal ja Läänemaal kummaski üks
ning Järvamaal ja Virumaal tegutses üks meeskohus. Toompeal tegutse linnusekohus, mis
koosnes kuninga poolt määratud ametnikest ja selle edasikaebamise instansiks oli Svea
õuekohus. Linnusekohus tegeles riigiametnike, sõjaväelaste, riigimõisa rentnike ja talupoegade
annaabi.ee 
